Astu Citroëni ë-mobiilsuse ja mugava elektrilise elu maailma

Vahelduvvool (AC)

Vahelduvvool (AC), mida toodavad elektrijaamad ja jaotavad avaliku elektrivõrgu kaudu, on kõige levinum elektrienergia vorm.

Elektriautodes salvestavad akud energiat küll alalisvooluna (DC), kuid vahelduvvoolu kasutatakse laadimiseks koduste pistikupesade või tavaliste laadimisjaamade kaudu. Sisseehitatud laadija muundab aku toiteks vahelduvvoolu alalisvooluks. Laadimiskiirust mõõdetakse kilovattides (kW).

 

Vahelduvvoolu laadimine

See on elektriautode kõige levinum laadimismeetod, mis kasutab vahelduvvoolu (AC). Vahelduvvooluga laadimine on aeglasem kui alalisvoolu kiirlaadimine, kuid on levinum ja seda võib leida paljudes kohtades, sealhulgas kodus või tööl.

 

Aku

Elektriauto aku on komponent, mis salvestab ja jaotab ümber mootori(te) toitmiseks vajalikku energiat. See koosneb elektrokeemilistest elementidest, mis salvestavad energiat elektrienergia kujul. Selle mahtuvust mõõdetakse kilovatt-tundides (kWh).

 

BEV

BEV (akudega elektriauto) on elektriauto tüüp, mida toidab täielikult akus salvestatud elekter. Sellel ei ole sisepõlemismootorit (ICE) ja see töötab ainult elektrimootori abil. Aku laadimiseks ühendatakse sõiduk elektriallikaga.

 

Pidurdamine (B-režiim)

Citroëni sõidukitel on regeneratiivpidurduse aktiveerimiseks režiim "B" või "Pidurirežiim". Teil on võimalus sõita minimaalse regenereerimisega režiimis "D" (sõidurežiim) või aktiveerida režiim "B" fikseeritud regenereerimise taseme saavutamiseks. See režiim on eriti kasulik linnades, kus sagedased peatused aitavad energia taaskasutamist maksimeerida.

 

Kaabel

Laadimiskaabel on elektrikaabel, mida kasutatakse elektriauto ühendamiseks laadimisjaama või pistikupesaga. Kaabli mõlemas otsas on pistikud, mis peavad ühilduma nii sõiduki kui ka laadimisjaama pistikupesaga.

Uued Citroëni sõidukid on varustatud kaabliga. Sõltuvalt sõidukist võib see olla kaabel, mis ühildub koduse pistikupesaga (kodukaabel) või kaabel, mis võimaldab ühendamist seinakarbi või avaliku laadimisjaamaga (2. tüüpi kaabel).

Kiir- ja ülikiire laadimisjaama puhul on kaabel seadmesse kinnitatud ja integreeritud. See võimaldab sõiduki ühendada ühe toiminguga ja kasutada ära väga suurt laadimisvõimsust.

 

CCS

CCS-pistik on kombineeritud pistik vahelduvvoolu ja alalisvoolu jaoks. Vahelduvvool (AC) voolab läbi ülemise, ümmarguse osa, samas kui alalisvool (DC) edastatakse läbi alumises osas asuvate kahe kontakti ja seda kasutatakse ka suure võimsusega laadimiseks. Seda kasutatakse laialdaselt Euroopas.

 

Aku (Cell)

Aku koosneb mitmest elemendist, mis võivad olla väikesed silindrid, mis sarnanevad tavaliste akudega, või plaadid, nagu nutitelefoni akus. Need elemendid salvestavad elektrit keemiliste elementide abil. Need on sageli rühmitatud mooduliteks, mis seejärel pannakse aku moodustamiseks kokku, nagu vene nukkude puhul (Matrjoška).

 

Laadimiskõver

Elektriauto laadimine ei toimu konstantse kiirusega, erinevalt kütusepaagi täitmisest. See on pigem nagu veepudeli täitmine: alguses on vooluhulk suur, kuid see väheneb järk-järgult, et vältida ülevoolu. Sama kehtib ka elektriautode kiirlaadimise kohta, kus vooluhulk väheneb oluliselt, kui aku on saavutanud 80% laetuse.

Sõltuvalt laadimisjaama tüübist ja aku laetuse tasemest reguleerib sõiduki tarkvara võimsust, et piirata ülekuumenemist ja pikendada aku tööiga. Iga tootja määratleb oma laadimiskõvera, mille eesmärk on leida tasakaal laadimiskiiruse ja aku vastupidavuse vahel.

 

Laadimine 0% - 80%

0% – 80% mahutavuse juures saab elektriauto aku üldiselt laadida suure võimsusega. Sellest kaugemale jõudes väheneb laadimiskiirus füüsiliste piirangute tõttu oluliselt. Seda saab võrrelda veepudeli täitmisega: kraan on täielikult avatud, kui pudel on tühi, kuid kaelale lähenedes suletakse see järk-järgult, et vältida ülevoolu. Seetõttu rõhutavad tootjad sageli "laadimiskiirust 0–80%", eriti kiir- ja ülikiirete laadijate puhul.

 

Laadimisrežiimid

Mode 2 kaablid on mõeldud elektriauto ühendamiseks tavalise koduse pistikupesaga. Need kaablid on varustatud kaablisse sisseehitatud juhtkastiga, mis tagab laadimise ajal ohutuse, lülitades ülekuumenemise või ülekoormuse korral automaatselt toite välja.

Mode 3 kaabli abil saad ühendada otse seinakontakti või avaliku laadimispunktiga, suurendades laadimisvõimsust 7,4 kW või 11 kW-ni, olenevalt valitud sõidukist.

Mode 4 on mõeldud ülikiireks laadimiseks, kasutades auto aku otse laadimiseks alalisvoolu (DC). Seda kasutatakse tavaliselt avalikes kiirlaadimisjaamades, näiteks parklates ja maanteede ääres asuvates.

 

Laadimisvõimsus

Laadimisvõimsus on tegelik elektrienergia, mida kasutatakse auto aku laadimiseks pistikupesast või laadimisjaamast, mõõdetuna kW-des. Mida suurem on laadimisvõimsus, seda kiiremini aku laeb. Tegelik laadimisvõimsus võib aga olla jaama maksimaalsest võimsusest madalam, kuna auto süsteem piirab seda aku vastupidavuse kaitsmiseks, võttes arvesse selliseid tegureid nagu temperatuur ja muud tingimused.

 

Laadimisjaam

Laadimisjaam on koht, kus elektriautod saavad oma akusid laadida. Need jaamad pakuvad elektrienergiat erinevat tüüpi pistikute kaudu ja neid võib leida erinevates kohtades, näiteks avalikes kohtades, parklates, kodudes ja ettevõtetes. Need võivad olla vahelduv- või alalisvoolujaamad ning laadivad erineva kiirusega olenevalt voolu tüübist, väljundvõimsusest, auto laadimiskiirusest ja jaamas korraga kasutatavate laadimispunktide arvust.

 

Laadimisaeg

Laadimisaeg viitab ajale, mis kulub elektriauto aku laadimiseks. Tegelikud laadimisajad ja -kiirused varieeruvad sõltuvalt sõidukist, kasutatava laadimisjaama tüübist (kodumaine või avalik) ja sellistest teguritest nagu laetuse tase, laadimise algusaeg, sõidustiil ja laadimisele eelnev kestus (mis mõjutab aku temperatuuri) ning muud muutujad.

 

Alalisvool (DC)

Elekter esineb kahel kujul: vahelduvvool (AC) ja alalisvool (DC). Alalisvool on see, mis salvestatakse akus.

Alalisvoolu toodetakse avalikust elektrivõrgust saadava vahelduvvoolu (AC) muundamisel. See muundamine toimub kiirlaadimisjaama sisseehitatud muunduri kaudu. Selle tulemusena edastatakse alalisvool otse akusse, möödudes sõiduki sisseehitatud laadijast, mis võimaldab palju kiiremat laadimist.

 

Alalisvoolu laadimine

Alalisvoolu laadimine viitab elektriauto laadimise protsessile alalisvoolu (DC) abil. Alalisvoolu laadimine on kiirem kui vahelduvvoolu laadimine ja seda saab teha spetsiaalsetes kiirlaadimisjaamades, mis asuvad tavaliselt maanteede lähedal.

Alalisvool salvestatakse otse akusse suure võimsusega, mis vähendab oluliselt laadimisaega. Alalisvoolu kiirlaadimisjaamad on aga vähem levinud ja nendega kaasneb üldiselt lisakulu.

 

Kodumajapidamises kasutatav pistikupesa

Kodumajapidamises kasutatav pistikupesa on tavaline majapidamispistikupesa. Elektriauto laadimine kodusest pistikupesast on võimalik, kuid mitte ideaalne. Need pistikupesad, mida tavaliselt kodudes leidub, pakuvad elektriautole väikest võimsust, mistõttu on laadimine väga aeganõudev.

Lisaks ei ole majapidamispistikupesa alati korralikult maandatud, piisavalt kalibreeritud ega elektrikilbiga piisavalt ühendatud, et see vastaks elektriauto ohutusnõuetele. Kui te pole oma elektrisüsteemi kvaliteedis kindel, on kõige parem vältida sõiduki sellist laadimist ja konsulteerida spetsialistiga.

 

Ökorežiim

Ökorežiim on funktsioon, mis optimeerib elektriauto sõiduulatust, piirates mootori võimsust ja vähendades energiamahukate elementide, näiteks kliimaseadme või kütte, tarbimist.

Seda sõidurežiimi on eriti soovitatav kasutada linnasõitudel, kus kiirendused ei vaja elektrimootori täisvõimsust.

 

Ökosõit

Elektriautod on eriti tundlikud juhi erinevate sõiduharjumuste suhtes. Rahulik ja ettenägelik sõitmine vähendab oluliselt energiatarbimist, suurendades seeläbi sõiduulatust.

 

Elektrimootor

Elektrimootor muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks ja vastupidi. See pakub sisepõlemismootori ees arvukalt eeliseid: suurem sõidurõõm tänu koheselt kättesaadavale pöördemomendile, madalad tegevuskulud, nullheitmed ja kõrge efektiivsus. Elektrimootor kasutab liikumapanemiseks peaaegu 95% saadaolevast energiast, samas kui sisepõlemismootor võib soojuse hajumise kaudu kaotada kuni kolmandiku oma energiast.

 

Roheenergia

Roheenergia pärineb taastuvatest loodusvaradest, mis ei ammendu kasutamisega ja tekitavad vähe või üldse mitte saastet. Erinevalt fossiilkütustest on rohelistel energiaallikatel kasvuhoonegaaside heitkogustele minimaalne mõju ja neid peetakse keskkonnasõbralikumaks.

 

Soojuspump

Kuna ainuüksi elektrimootori tekitatud soojusest ei piisa salongi soojendamiseks, kasutatakse soojuspumpa. Kompressori abil surub see kokku sõiduki erinevates osades oleva gaasi, tõstes selle temperatuuri märkimisväärselt. Seejärel püüab süsteem selle soojuse kinni ja suunab selle ventilatsiooniavadesse salongi soojendamiseks. Soojuspump vähendab oluliselt elektrienergia tarbimist ja maksimeerib sõiduulatust, eriti alla 15 °C välistemperatuuril.

 

kW

Kilovatt (kW) on ühik, mida kasutatakse elektriseadmete võimsuse mõõtmiseks. Elektrisõidukite kontekstis kasutatakse kW-d nii elektrimootori väljundvõimsuse kui ka aku laadimiskiiruse mõõtmiseks. Näiteks Citroën ë-C4-l on mootor, mis annab 100 kW võimsust, samas kui kiirlaadimisjaama võimsus võib olla 100 kW, mis tähendab, et see suudab laadida elektrisõiduki akut kiirusega kuni 100 kilovatti.

Üks kilovatt võrdub 1000 vatiga. Selle ühiku saab teisendada ka hobujõududeks, kusjuures 100 kW vastab umbes 136 hobujõule.

 

kWh

Kilovatt-tund (kWh) on elektrienergia mõõtühik, mis esindab akus salvestatud, laadimise kaudu tarnitud või reisi ajal tarbitud energiat.

Akus salvestatud energia hulk on elektriauto sõiduulatuse määramisel võtmetegur. Mida suurem on aku mahtuvus, seda rohkem energiat see suudab salvestada.

KWh on oluline ka elektriauto laadimise kulu arvutamisel, kuna laadimisjaamad laadivad sageli kasutatud energiahulga alusel, mida mõõdetakse kilovatt-tundides.

 

kWh/100 km

See on standardmõõt elektriauto keskmise energiatarbimise kohta 100 kilomeetri läbimisel. See on elektriauto ekvivalent "liitrit (bensiini või diislikütust) 100 kilomeetri kohta". Näiteks 15 kWh/100 km tähendab, et sõiduk tarbib 100 kilomeetri läbimiseks keskmiselt 15 kWh elektrit.

 

LFP

LFP tähistab liitium-raudfosfaati. See viitab akutehnoloogiale.

Elektriautos on aku kõige olulisem, mahukam ja kallim komponent. Mõned autotootjad, sealhulgas Citroën, kasutavad nüüd kahte tüüpi keemilisi koostisosi: ühelt poolt nikkel-mangaan-koobalt (NMC) ja teiselt poolt liitium-raudfosfaati (LFP).

LFP keemia pakub mitmeid eeliseid, sealhulgas suuremat ohutust, paremat pikaealisust ja madalamaid kulusid.

 

Elutsükli analüüs

Elutsükli analüüs on sõiduki elutsükli põhjalik analüüs alates tootmisest kuni kasutamise ja eluea lõpuni. Elektriautode puhul toob võrdlus siseküttega sõidukitega esile nende rolli üleminekul puhtamale liikuvusele.

Elektrisõiduki elutsükkel koosneb viiest erinevast etapist: tooraine kaevandamine, sõiduki ja selle aku tootmine, transport tootmiskohast sihtriiki, kasutamine ja lõpuks sõiduki eluea lõpp koos aku teise elueaga.

Järeldus on selge: 2023. aastal hindas vabaühendus Transport & Environment, et Euroopas liiklevad elektriautod paiskavad õhku 63% vähem CO₂ kui nende termilised analoogid.

 

MHEV

Kerghübriidsõidukid (MHEV-d) ühendavad akutoitel elektrimootori tavapärase bensiini- või diiselmootoriga, et parandada kütusesäästlikkust ja vähendada heitkoguseid, seda kõike ilma välise laadimiseta.

 

Nm

Newtonmeeter on mootori pöördemomendi mõõtühik, olenemata energiaallikast. Elektriautodes antakse pöördemoment koheselt üle, võimaldades kiiret kiirendust.

 

NMC

NMC tähistab nikkel-mangaan-koobaltit. See viitab akutehnoloogiale.

Elektrisõidukis on aku kõige olulisem, mahukam ja kallim komponent. Mõned autotootjad, sealhulgas Citroën, kasutavad nüüd kahte tüüpi keemilisi koostisosi: ühelt poolt nikkel-mangaan-koobalti (NMC) ja teiselt poolt liitium-raudfosfaati (LFP).

NMC akusid kasutatakse elektriautodes laialdaselt nende suure energiatiheduse tõttu, mis võimaldab salvestada rohkem energiat väiksemasse ruumi, mille tulemuseks on parem sõiduulatus.

 

Pardal olev laadija (OBC)

Pardal olev laadija, mida nimetatakse ka vahelduvvoolu/alalisvoolu muunduriks, on seade, mis on integreeritud igasse elektriautosse.

Selle peamine ülesanne on muuta vahelduvvool (AC), mis on Prantsusmaa elektrivõrgu standard, alalisvooluks (DC), milles elekter salvestatakse sõiduki akus. Just selle komponendi kaudu on võimalik elektriautot laadida laadimisjaama või koduse pistikupesa kaudu. Laadimiskiirus sõltub toiteallika võimsusest, kasutatavast kaablist ja sisseehitatud laadija muundusvõimsusest.

 

PHEV

Pistikhübriidsõiduk (PHEV) on hübriidauto, mille akupakett saab laadimiseks vooluvõrku ühendada. PHEV-idel on nii bensiini- või diiselmootor kui ka elektrimootor. Kuid pistikhübriidi mootorit toitev akupakk on suurem kui tavalisel hübriidautol, mis tähendab, et auto sõidab kauem ainult elektri jõul.

 

Eelkonditsioneerimine

Eelsoojendus võimaldab elektriautode omanikel salongi eelnevalt soojendada või jahutada. Seda funktsiooni saab aktiveerida või ajastada otse autost või eemalt MyCitroëni rakenduse kaudu.

Talvel pakub eelsoojendus kahte peamist eelist: juht siseneb eelsoojendatud autosse ja aku sõiduulatus on optimeeritud, vähendades külma temperatuuri mõju. Suvel või äärmise kuumuse ajal ventileerib kliimaseade salongi mugavuse tagamiseks.

Kui sõiduk on vooluvõrku ühendatud, kasutab eelsoojendus voolu pistikupesast, säästes aku energiat kogu reisiks.

 

Läbisõidu ulatus

Elektriauto sõiduulatus viitab vahemaale, mille see suudab läbida kahe aku täislaadimise vahel.

Seda sõiduulatust hinnatakse vastavalt WLTP (Worldwide Harmonized Light Vehicles Test Procedure) protokollile, mida kasutatakse enamikus riikides. Tegelikku sõiduulatust võivad aga mõjutada mitmed tegurid, näiteks sõidutingimused (tee, kiirus), kliimaseadme kasutamine või välistemperatuur.

 

Regeneratiivpidurdus

Regeneratiivpidurdamine on üks elektriautode peamisi eeliseid. See hõlmab pidurdamise ja aeglustamise ajal tekkiva kineetilise energia kogumist aku osaliseks laadimiseks, vähendades samal ajal ka piduriklotside kulumist. Režiimi B valimisel suurendatakse mootori pidurduse efekti, et energiat rohkem taaskasutada.

 

Tugevdatud pistikupesa

Tugevdatud pistikupesa on spetsiaalne pistikupesa, mis on loodud suuremate koormuste talumiseks kui tavaline majapidamispistikupesa, mistõttu on see levinud alternatiiv koduse elektriautode laadimiseks, kui seinakontakti pole paigaldatud. See on tavaliselt odavam ja lihtsam paigaldada kui seinakontakti, kuid aeglasem laadimiskiirus (kuni 3,7 kW) tähendab, et see võib aja jooksul pikema laadimisaja tõttu maksta rohkem. Lisaks on vaja spetsiaalset laadimiskaablit.

 

RFID-laadimiskaart

Igal laadimisjaamade võrgul on oma tellimiskaart. Kui te ei soovi kaasas kanda mitut tellimuskaarti, on olemas mobiilsusoperaatorite kaardid, mis on "koostalitlusvõimelised", mis tähendab, et neid saab kasutada mitme võrguga. Nii on see ka Free2Move Charge'i puhul, meie laadimislahenduste partneri puhul.

 

Ühefaasiline vs kolmefaasiline

Avalikust elektrivõrgust tulevat vahelduvvoolu (AC) saab kodudesse tarnida kas ühefaasilise või kolmefaasilisena. Enamikus riikides saab valdav enamus leibkondi ühefaasilist voolu. Kolmefaasiline vool on reserveeritud suure tarbimisega kodudele, ettevõtetele ja tööstusharudele. Sellele juurdepääsuks vajate kohandatud elektripaigaldist, spetsiaalset arvestit ja vastavat tellimust.

Kolmefaasiline vool võimaldab paigaldada seinakarbi võimsusega üle 7 kW, mis võimaldab elektriauto kiiremat laadimist. Sõidukil peab aga olema sisseehitatud kolmefaasilise vooluga ühilduv laadija. Vastasel juhul laeb see ainult madalamal võimsustasemel.

 

Laetuse tase (SoC)

Laetuse tase viitab aku allesjäänud laetuse hulgale, mida tavaliselt kuvatakse protsendina, vahemikus 0% (täielikult tühjenenud aku) kuni 100% (täielikult laetud aku). See on sisuliselt elektriauto kütusemõõtja ekvivalent.

 

SoH (State of Health ehk terviseseisund)

SoH viitab aku terviseseisundile ja on peamine näitaja, mis mõõdab selle kulumisastet. Protsendina väljendatuna hindab SOH elektriauto aku kulumisastet – see arvutatakse aku maksimaalse mahutavuse võrdlemisel antud ajahetkel maksimaalse mahutavusega uue aku ajal. Laiendatud garantii või hoolduslepingu sõlmimisel antakse teile dokument, mis näitab sinu aku seisukorda.

 

TCO (omamise kogukulu)

Omamise kogukulu (TCO) võrdleb sõiduki omamise ja käitamise kulusid aja jooksul, võttes arvesse ostuhinda, kütust/laadimist, hooldust ja finantseerimist. Kuigi elektriauto algkulu on kõrgem kui sisepõlemismootoriga sõidukil, aitavad valitsuse stiimulid seda vähendada ning elektriautodel on üldiselt madalamad tegevuskulud odavama elektri ja väiksema hoolduse tõttu. Lisaks kipuvad elektriautod amortiseeruma aeglasemalt, kuna nende järele on üha suurem nõudlus, erinevalt bensiini- või diiselautodest, mis lähitulevikus järk-järgult kaotatakse.

 

Koguvõimsus (paigaldatud)

Aku koguvõimsus viitab maksimaalsele energiahulgale, mida see suudab salvestada, et tagada kliendile pikaajaline jõudlus ja töökindlus. Seda väärtust mõõdetakse kWh-des.

Teisisõnu, koguvõimsus esindab akusse salvestatud kogu energiat, samas kui kasutatav võimsus on sõitmiseks saadaolev energiahulk.

 

Reisiplaneerija (Trip Planner)

Reisiplaneerija on väärtuslik tööriist pikkadeks sõitudeks elektriautoga. See kasutab algoritme, et soovitada optimeeritud marsruute, mis põhinevad vahemaal ja teekonnal saadaolevatel laadimispunktidel. Sõidukiga ühendatuna, näiteks Citroëni e-Routes rakenduse kaudu, saavad need tööriistad arvestada reaalajas energiatarbimist ning kohandada laadimiskohti ja -aega teekonna jooksul.

 

Kilpkonnarežiim

Kilpkonnarežiim on elektriautodele spetsiifiline funktsioon, mis on loodud teid abistama, kui teie elektriauto aku on peaaegu tühi. Selle asemel, et järsult peatuda ja teid maanteele hätta jätta, aktiveerib teie sõiduk automaatselt kilpkonnarežiimi. See vähendab dramaatiliselt võimsust ja kiirust, mida saate säilitada, kuid võimaldab teil ohutult tee äärde peatuda.

Kilpkonnarežiim aktiveerub automaatselt, kui auto aku on peaaegu tühi. Selleks ajaks on auto andnud teile piisavalt helilisi ja visuaalseid signaale, et anda teada, et aku on peaaegu tühi.

 

Type 2

Type 2 pistik on Euroopas elektriautode laadimiseks kasutatav standardpistik, mis ühildub enamiku elektriautode ja avalike laadimisjaamadega. See toetab ühefaasilist ja kolmefaasilist vahelduvvoolu laadimist. Tuntud oma ohutusfunktsioonide ja töökindluse poolest, kasutatakse seda laialdaselt tõhusaks laadimiseks. Neil on ovaalne kuju ja seitse kontakti.

 

Type E/F

Type E/F pistikupesad on standardsed elektripistikupesad, mida kasutatakse paljudes Euroopa riikides ja mis töötavad pingel 230 V ja voolutugevusega kuni 16 A. Neid kasutatakse tavaliselt kodumasinate ja elektriautode tavalise laadimise jaoks, kuigi laadimine on aeglane.

 

Kasutatav mahtuvus

Kasulik mahtuvus viitab aku energiahulgale, mida saab tegelikult kasutada. See määrab tegeliku vahemaa, mida elektriauto ühe laadimisega läbida saab. Seda väärtust mõõdetakse kWh-des.

Kasulikku mahtuvust võivad mõjutada mitmed tegurid, näiteks temperatuur, aku vanus ja laadimis-/tühjendustsüklid.

 

Wall box (Wallbox)

Wallbox on spetsiaalne laadimisjaam, mis paigaldatakse koju või töökohale elektriautode (EV) laadimiseks tõhusamalt kui tavaline pistikupesa. See pakub kiiremat laadimist, pakkudes tavaliselt võimsust 3,7 kW kuni 22 kW, olenevalt seadistusest. Seinalaadimisjaamad on ohutud, kasutajasõbralikud ja sageli varustatud nutikate funktsioonidega, nagu energiatarbimise jälgimine ja ajastamine.

 

WLTP

WLTP (Worldwide Harmonized Light Vehicles Test Procedure) on ülemaailmne standard sõidukite, sealhulgas elektriautode kütusekulu, CO₂-heitmete ja sõiduulatuse mõõtmiseks. See simuleerib reaalseid sõidutingimusi täpsemalt kui varasemad meetodid, pakkudes usaldusväärsemaid ja võrreldavamaid andmeid. WLTP aitab tarbijatel mõista sõiduki jõudlust ja sõiduulatust tüüpilistes sõidusituatsioonides.